Sellest, kui viimati õlasalli kudusin on natuke aega möödunud. Elu on vahepeal kuidagi sokikeskseks kujunenud. Tõsi küll - eelmisel aastal valmis ka päris mitu rõngassalli. Ometigi tundsin, et oleks aeg taas meelde tuletada kolmnurkse salli kudumine.
Mustriks valisin Garnstudiost Acqua di Mare õlasalli. Pean tunnistama, et tegin selle kudumisel päris mitu viga, aga kuna nad salli üldmuljet kuidagi ei rikkunud, siis ei hakanud harutama. Lõngaks oli nii nagu muster ettenägi Drops Fabel, mida kulus järgmiselt: punane (113) - 64 g ning beež (101) - 113 g. Kokku 177 g ja 725,7 m.
Kudumise ajal häiris mind natuke see, et uut mustrikorda ei saanud kohe silmuste arvu suurenedes kuduma hakata ja tekkisid sellised... tühjad, mustrita kohad. Lihtsalt 17 silmusega mustrikord on nii suur, et ei saagi varem mustrit kuduma hakata. Pärast viimistlemist enam see ei häiri.
Äärepits osutus parajaks peamurdmiseks ning tundsin, et tööpäevade lõpus ma seda pusida ei jõua. Nii tegin äärepitsi osas omaloomingut ja heegeldasin.
Pärast pesu ja venitamist ei olegi mulje üldse halb. Tegelikult meeldis mulle see tegemine nii väga, et praeguseks on juba Drops Baby Merino jääkidest järgmine sall varrastel ja poole peal. Ei julge veel lubada, et seekord võtan ka äärepitsi ette, aga ei või kunagi teada...
Üks eesmärke on sellel aastal kirjamisega sinasõbraks saamine. Seepärast püüan ikka leida enda jaoks projekte, milles suuremal või vähemal määral on vaja mitut värvi mustrit kududa. Enne kui ise mustreid kombineerima asun, treenin hoolega kätt Garnstudio mustrite peal.
Seekord valisin kudumiseks mustri, millele on nimeks pandud Narvik Socks. Püüan nende mustrite kudumisel kasutada lõnga, millele need algselt on mõeldud. Küll siis hiljem jõuab oma lemmikutega kombineerida. Või avastan Dropsi lõngade hulgast hoopis uusi lemmikuid... Paraku, kui Must ja Roosa e-poest lõngu valisin, ei olnud seal päris neid, mida mul vaja läks. Nii pidin ikkagi natuke kombineerima.
Kuigi ma ei ole ikka veel rahul kirjamise ühtlusega, on tulemus minu arvates päris hea. Karisma oli mõnus lõng kududa. Sokid said suurusele 37-38. Kasutasin halli (77) - 85 g, rohelist (47) - 26 g ja punast (18) - 22 g. Kokku kulus lõnga 133 g ja 266 m.
Püüan ikka rajal püsida ja ise endale võetud eesmärkideni sammuda. Aasta teisel nädalal valmisid teised sokid. Seekord oli lõngaks Novita Venla Nature. Kasutasin vardaid nr 2. Sokid tegin seekord endale. Mulle meeldib saabaste sees kanda sokke, mis on kootud peenemast lõngast. Kuidagi mõnusamad on saabaste sees ja ei ole sellist täistopitud kössaka tunnet. Kudumine ise oli aeganõudev. Paar korda tekkis juba tunne, et nende peenikeste varrastega ma küll nädala lõpuks sokke valmis ei saa. Aga natuke pingutamist ja valmis saidki. Lõnga kulus 71 g ja 298,3 meetrit.
Kui vahepeal sokikudumine tüütuks muutus, siis viimistlesin aasta alguses kootud randmesoojendajad ära. Kootud varrastel nr 3. Lõngaks Alize Cashmira. Lõnga kulus 43 g ja 129 m.
Mulle meeldib väga kududa ja heegeldada. Samas lõngaotste peitmine ja töö lõplik viimistlemine kipub ikka venima. Midagi keerulist kõiges selles pole. Rohkem kättevõtmise asi. 2017. aasta lõpp läks aga selliselt, et kudusin nii, nagu jaksasin. Korv täitus valmis töödega, aga lõngaotste peitmine jäi siiski uue aasta kanda.
Sokid lõngast Novita Polaris (75% villa, 25% polüamiidi). Kand ja varvas - Alise (täpset nime ei mäleta, 100% villa oli). Polaris on väga ilus lõng ja kududa oli sellest mõnus. Pean meeles pidama, et kui tahan sellest lõngast ka edaspidi sokke kududa, siis pean varuma kaks tokki lõnga, sest ühest ei jagunud isegi suurus 35 (tald 22 cm) sokkide kudumiseks. Võib-olla kui sääre osa kududa lühem, siis ehk tuleks suurem sokipaar ka välja. Mulle aga meeldib, kui sokkidel on säär pikem.
Sokid Novita jõululõngast (75 % villa, 25 % polüamiidi) sokid. Tald 23 cm. Suurus 36. Taaskord - mul ei jagu 100-grammisest tokist sokipaari kudumiseks. Pean kombineerima ja mõtlema, et kuidas teha nii, et kuidagigi jaguks. Iseenesest oli seda lõnga mõnus kududa. Nr 3 varrastega läheb töö libedalt.
Jõuludeks sain endale uued vinged vardad. Need lühikesed ringvarraste moodi sokivardad või mis nad iganes on. Neist teen kungi ühe eraldi postituse. Jõululaupäeva õhtul said neile varrastele Novita Alpaca Wooliga sokid. Tald 22 cm venitamata. Suurus 35.
Samade varrastega valmisid veel vana aasta sees ka järgmised sokid. Sokid suurus 38. Tald 24 cm venitamata. Tumesinine 100% alpaka, helesinine 100% villane.
Aasta lõpus valmisid veel mõned randmesoojendajad.
Selle aasta lubaduste täitmine on alanud. Esimesse töösse püüdsin ühendada korraga nii mustrite kudumise kui ka sokkide tegemise. Tark ei torma, nii et valisin esimeseks tööks väikesed sokid, suurus 24/25. Juhendi võtsin Dropsi oma - Visby Socks. Oli alguses päris palju pusimist. Korra pidin ka harutama, sest juhend ja muster ei klappinud. Õnneks sain esimese sokiga asja jooksma ja teine sokk läks juba libedamalt.
Kas ma olen rahul? No mitte väga. Ebaühtlane sai see asi, aga samas - esimene kord üle pika aja. Pole nagu midagi suurt loota ka. Pärast pesemist läks kude natuke ühtlasemaks ja sokid nägid paremad välja.
Lõngaks Drops Merino Extra Fine. Värvid 32 - 47 grammi, roheline (ei kirjutanud koodi üles) - 3 grammi, 33 - 13 grammi, 01 - 23 grammi. Kokku kulus lõnga 86 grammi.
Lõnga ostsin selle järgi nagu juhend andis ja hetkel tundub, et järelejäänud lõngast saaksin veel ühe samasuguse paari sokke kududa.
Uus aasta toob ikka kaasa selle, et jagatakse lubadusi. Ega minagi teistsugune inimene ei ole. Ikka luban. Käsitööalaselt seadsin ka eesmärgid. Püüdsin küll selles osas olla tagasihoidlik (aga edasipüüdlik) ning liiga palju veksleid mitte välja käia. Endal ka parem aasta lõpus vaadata, et näed kui tubli ma ikka olin ja viisin oma kavatsused ellu. Aga see selleks. Mis ma siis eesmärgiks seadsin?
Pitsidega olen ma juba aastaid üsna sina-peal olnud, aga kirjamine pole kunagi minu teema olnud. Esimeseks selle aasta eesmärgiks saabki olema kirjamise "taltsutamine". No kohe üldse ei tundu minu teema, aga kirjatud asjad on ju niiiiiii ilusad :) Paadunud kuduhoolikuna tean, et küsimus on ju lihtsalt harjutamises. Harjutamine teeb meistriks jne. Nii et püüan tavapärasest rohkem asja käppa saada.
Teiseks eesmärgiks on ära õppida brioche. Patenti kududa ma oskan. Mis see siis ära ei ole seda ka kahevärvilisena kududa. Puhtalt ettevõtmise asi, eks ole? Tunne on küll selline, et kaua ma neid teiste näppude alt tulnud iludusi imetlen. On aeg ka ise asi kätte võtta.
Kolmandaks eesmärgiks on kududa iga nädal üks paar sokke. Vahet pole, kui suuri või missuguseid, aga iga nädal üks paar. Miks selline eesmärk? Kui aus olla, siis ma ei tea. Lihtsalt tekkis tahtmine. Püüan küll teha erinevaid sokke ja mitte vorpida kogu aeg ühesuguseid. See on vist selline kõige kahtlasem eesmärk, aga eks paistab. Tibusid loeme seekord jõulude paiku...
https://c1.staticflickr.com/7/6017/5968230410_47920b45d7_b.jpg
